Opera – Uus vahuveinide maailm

05.10.2015

Puuviljased vahuveinid

Liviko on avastanud Compagnie des Grands Vins (CFGV) kvaliteetbrändidest Opéra ja Muscadori säravad ja pärlendavad isiksused ning toonud need nüüd Eestisse nautimiseks. Tänu oma pärlendavale olemusele, millele on iseloomulikud rohked peened ja puuviljased mullid, kujutavad need endast vahuveiniturul midagi uut ja ainulaadset. Need on ideaalsed koos järelroa või mis tahes magustoiduga. Oleme kujundanud oma kauplustes Opera vahuveinidele eriti soodsad hinnad, et muuta ostumoment veelgi meeldivamaks.

Elisabeth_Amiot

Elisabeth Amiot

CFGV asutati enam kui sada aastat tagasi, kuid selle juured ulatuvad veelgi kaugemale. 1871 asutas Armand  Amiot oma  äri Maison Veuve Amiot. 1884 seadis varakult surnud viinamarjakasvataja ja veinikaupmehe lesk Elisabeth Amiot endale väljakutseks Maison Veuve Amiot kasumlikuks muuta. Elisabeth otsustas valmistada vahuveine traditsioonilisel meetodil, et teha Amioti toodangust Saumuri regiooni parim. Paistes silma erakordse inimlikkusega ning muretsedes oma töötajate heaolu pärast, andis Elisabeth oma töötajatele arvukaid eeliseid, mis oli tollel ajal veel tõeliseks harulduseks: ta asutas töötajate lastele Ecole Saint-Maurice nimelise kooli (Täna tegutseb see ikka veel ning on nüüd avatud kõigile kogukonna elanikele); andis oma töötajatele maad; avas lastehoiu ning maksis peretoetust. 1893 aastal sai Elisabeth lõpuks omanikuks nõlvadele, mis asusid otse tema  veinikeldrite kohal ja lasi rajada sinna töötajatele aiad.

1909 asutati Compagnie des Grands Vins edaspidi CFGV. Üks asutajatest, Eugene Charmat, töötas välja esimese aphrophore-protsessi surve all olevates anumates ning arendas välja vahuveini tööstusliku tootmise. Tema oli ka kahekordse kääritamisprotsessi leiutamise pioneer. Kui Elisabeth suri 1917. aastal, püsis Maison Veuve Amiot äritegevus perekonna kontrolli all. CFGVl olid teised asutajaid ning selle äritegevus jäi sellel ajal veel eraldiseisvaks. Aastaks 1926 ulatus Maison Veuve Amiot sära kaugele üle Saumuri piiride: Kaug-Idast kuni ekvaatorini, Madagaskarilt Uus-Meremaani, Amiot’ tooted olid edukad kõigil 5 kontinendil. 1988 ostis CFGV Maison Veuve Amiot’. Koostöö aitas CFGV:l tugevdada ja arendada traditsioonilisi meetodeid.


Veinimõis

Maison Veuve Amiot

Veinikelder

Maison Veuve Amiot Veinikelder


Täna on Veuve Amiot’l keldreid 5 km jagu ja need on kaetud 15-20 m paksu tuffi- ja mullakihiga. Tänu sellele kattele on keldrites konstantset 12°C temperatuur, et tagada veinile optimaalne küpsemine. Need keldrid on tegelikult endised liivakivikaevandused, mis on piirkonna tüüpiline kivi. Liivakivi kasutati sealkandis muuhulgas ka ehitusmaterjalina, näiteks ehitati sellest Loire jõe kallastel asuvaid losse. Keldrites asub mitmeid šahte, mis pärinevad ajast, mil kaevandusi alles rajati ja mis tehti selleks, et kaevandamist hõlbustada. Mõned on koguni kuni 10-15 meetri sügavused. Need avad tagavad tänapäeval keldrites loomuliku ventilatsiooni.

Jahedates liivakivides asuvates keldrites toimub vahu teke ehk teine fermentatsioon pudelites. Vaht tekib Tirage faasis lisatud suhkrute muundumisel süsinikdioksiidiks ja alkoholiks. Pikki kuid küpsevad veinid püsival temperatuuril 12°C-13°C, nii saab olla kindel, et kõik Amiot vahuveinid täidavad tootja antud lubadused. Protsessi lõpuks pestakse pudelid väljaspoolt enne nende kaunistamist fooliumi, korgi ning siltidega ees- ja tagaküljel. Peale seda on need valmis saatmiseks ja üle maailma.

Veuve Amiot vahuveinide küpsetamine

Veuve Amiot vahuveinide küpsetamine

1991 otsustas juhatus rajada Saint Florent’i nõlvadele, mis asuvad keldrite kohal ja moodustab umbes hektari suuruse ala, viinamarjaistanduse, et avaldada austust firma asutajale. Sealt sai alguse esimene “Cuvée Elisabeth” viinamarjasaak, mis pani aluse firma mainekale cuvéele. Tollest ajast alates on paljud antud veini aastakäigud (1991 – 2004) pälvinud auhindu nii riiklikel kui rahvusvahelistel veinimessidel.

Opera Demi-Sec ja Opera Brut eriliselt hea hinnaga, Vaata siit