Populaarne kevadpühade jook Kännu Kukk

27.02.2013

Praeguste Liviko tuntumate napside (Viru Valge, Vana Tallinn ja Kännu Kukk) alged ulatuvad sajandite taha – meie esiisade juurest läbi mõisate viinaköökide ja piiritusevabrikute tänapäevastele tootmisliinidele. Kännu Kukk on Liviko ajaloo vanim, ligi kolmveerandsaja-aastane toode, mis on praegugi väga hinnatud. Kännu Kukk on rubiinpunase värvusega, meeldiva köömnemaitse ja -aroomiga kange liköör, mida valmistatakse kuumvillimise teel.

Likööri retsepti koostamisel on kasutatud vanade liköörimeistrite kogemusi. Pole täpselt teada, millal, kuidas ja mis nime all eksklusiivne liköör Kännu Kukk Eestisse jõudis. Isegi seda pole teada, kust pärineb kuulsa likööri nimi. Liviko muuseumi materjalides seisab, et retsepti on meistrilt meistrile edasi antud aastast 1900 ja hallidel aegadel on seda joovastavat jooki nimetatud ka Küla Kukeks.

kännu kukk 1960Kännu Kuke sildi kujundas Igor Roosaar, kes lähtus oma töös 1930ndail toodetud Küla Kuke etikettidest, kus on tiibu sirutav kukk ja taustaks linnavaade. Praegusele Kännu Kukele lõi tänapäevase imago graafik Vaike Pääsuke. Kännu Kuke etiketil seisab kukk kännul, taamal taevas ja üksik maja.

Kännu Kukke toodetakse käsitööna ja korraga vaid kuni sada kasti, mis on väga väike kogus. Selle omapäraks on maitse, kangus ja kristalliseerunud suhkur. Livikos 43 aastat töötanud Mahta Laidvee tunnistab, et ega retseptis midagi keerulist polegi. Oluline on pigem tehnoloogia – see, mis temperatuuri juures mingeid komponente kokku segada. Liköörimeister segab oma kätega vajaliku koguse segu ja see villitakse siis pudelisse. Liköör ei tohi maha jahtuda, vaid peab kuumalt pudelisse jõudma, sest muidu ei moodustu ilusaid Kännu Kukele iseloomulikke kristalle.

Kännu  Kukk on tänapäeval värvisära juurde saanud ja näeb välja sama edev nagu aastakümnete eest.

Kännu Kukk on hea kevadpühade kaup ja seda toodetakse ülestõusmispühadeks poolteist korda enam kui tavaliselt. Kännu Kukk on kallis käsitööna valmiv jook, millel on suur väärtus kingitusena. Võibki aimata, et suur osa liköörist rändab välismaale suveniiriks nii ülestõusmispühade aegu kui ka muul ajal.